Pädevustepõhine koolitusprotsess

Kujunemislugu

Koolituste ja pädevuste veebi esilehe pilt

e-Õppe Arenduskeskus alustas õpetajatele ja õppejõududele mõeldud haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeli väljatöötamisega 2006. aastal, võttes aluseks Tiigrihüppe Sihtasutuses 2005. aastal valminud “Õpetaja haridustehnoloogilised pädevusnõuded üldhariduskoolide õpetajatele”. Enesehindamismudelis lähtuti peamiselt vajadusest siduda kõik e-koolitused konkreetsete oskuste ja teadmistega, et õpetajatel oleks lihtsam oma koolitusvajadust planeerida.

Valminud mudel võeti kasutusse 2007. aastal ja see kandis nimetust “Õppejõudude ja õpetajate haridustehnoloogilised pädevused”. Sellest meeskonnast kasvas välja haridustehnoloogidest koosnev töörühm, kes on enesehindamismudeli arengut koordineerinud ning pädevusi uuendanud.

Uus tulemine

Pädevused muutuvad ajas, eriti tehnoloogia valdkonnas, kus oskused ja teadmised on pidevas muutumises. Haridustehnoloogidest koosnev töörühm on 2007. aastal väljatöötatud enesehindamismudelit korduvalt uuendanud, muutnud ja täiendanud. Eelmisel aastal sai aga selgeks, et vaja on uut ja konkreetseid tööülesandeid kirjeldavat mudelit, mille järgi õpetajad ja õppejõud (edaspidi õpetajad) saaksid ennast lihtsamini hinnata. Uut mudelit sõnastati ja kirjutati kokku üle poole aasta. Siinkohal täname töörühma liikmeid kannatliku meele ja panuse eest, kuna meil on põhjust tunda uhkust!

Tervikliku õpetaja ja õppejõu haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeliga saab tutvuda siin.

Lühidalt enesehindamismudelist

21 haridustehnoloogilist pädevust on jaotunud nelja valdkonda ja iga pädevust saab hinnata viietasemelisel hindamisskaalal, kus E on kõige madalam ja A kõige kõrgem tase. Õpetaja valib iga teadmiste ja oskuste kirjelduse juures taseme, mis tema pädevust kõige paremini iseloomustab. Siinkohal peame rõhutama, et oluline ei ole saavutada maksimumi (A taset) kõigis pädevustes. Õpetajate tööülesanded sageli ei eeldagi neilt nt e-õppepublikatsioonide lugemist või uuringutel osalemist (pädevus 2.3). Mudelis on arvestatud ka haridustehnoloogide ja teiste IT-tugiisikute tööülesannetega, mistõttu võivad mõned pädevused olla väga spetsiifilised. Sellest ei tohi lasta ennast häirida, vaid hinnata tuleb neid pädevusi, mida saab oma tööülesannetest tulenevalt hinnata. Enesehindamismudeli pädevused täiendavad üksteist, seepärast on kindlam omandada ühtne tervik pädevustekogumist, mitte vaid teatud osad.

21 haridustehnoloogilist pädevust:

1. Õpikeskkonna kujundamine ja õppeprotsessi juhtimine

1.1 Õpikeskkonna kujundamine IKT vahendeid ja võimalusi kasutades;

1.2 E-õppeks sobivate õppemeetodite valimine;

1.3 E-õppekeskkondade kasutamine;

1.4 E-õppematerjalide (õpiobjektide) koostamine, avaldamine ja jagamine;

1.5 Kavade ja õpijuhiste koostamine e-õppes;

1.6 IKT vahendite ja võimaluste kasutamine õppetöö läbiviimisel;

1.7 Suhtlusvahendite kasutamine õppetöös;

1.8 Hindamismeetodite ja tagasiside kasutamine õppetöös;

1.9 Juhendamine e-õppes.

2. Õpetaja ja õppejõu professionaalne areng

2.1 Teadlikkus e-õppest;

2.2 E-õppe sõnavara tundmine ja kasutamine;

2.3 E-õppepublikatsioonide lugemine, uurimustöös osalemine ning konverentsidel esinemine;

2.4 Koostöövõrgustikes ja arendusprojektides osalemine.

3. Administratiivne tegevus

3.1 E-õppe teadvustamine koolis/struktuuriüksuses;

3.2 Kvaliteedi hindamine e-õppes;

3.3 Mentorlus ja nõustamine e-õppes;

3.4 IKT igapäevane kasutamine.

4. Infoühiskonnas kodanikuna käitumine

4.1 Allikate usaldusväärsuse hindamine (allikakriitiline lähenemine);

4.2 Nõuetekohane refereerimine ja viitamine;

4.3 Autorlusega arvestamine ja litsentseerimine;

4.4 IKTga seonduvate ohtude teadvustamine ja teadlik tegutsemine.

Individuaalse arenguplaani koostamisel peab õpetaja reflekteerima pidevalt oma õpetamiskogemust, et tuvastada selle tugevad ja nõrgad küljed. See aitab õpetajal seada ja luua eesmärke, kuhu soovitakse jõuda. Seega, oskus kriitiliselt ennast hinnata ja reflekteerida mängib olulist rolli õpetaja professionaalsuse arengul ning haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudel on üks võimalustest ennast testida.

Pädevuste seos koolitustega

Haridustehnoloogiliste pädevuste üheks eesmärgiks on olnud nende sidumine e-koolitustega, st et kõik e-õppe koolitusprogrammi koolitused on seotud konkreetselt nendel koolitustel omandatavate pädevustega, mis võimaldab õpetajatel oma koolitusvajadust planeerida. Mudelit saab kasutada ka lihtsalt enesehindamise vahendina ning organisatsioonis konkreetse ametikoha pädevuste kaardistamisel ja personalijuhtimises töötajate kvalifikatsiooni hindamisel ning atesteerimisel.

Pädevused, mis koolitustel omandatakse, on seotud konkreetsete tegevuste või ülesannetega õppetöös. Iga pädevust peab toetama tegevus koolitusel ja neid peab õppija olema valmis tõestama või demonstreerima koolituse lõppedes. Peale koolitustel omandatavate pädevuste on koolitused seotud eelpädevustega, mis määravad ära algtaseme, et koolitusel osaleda. Kuna koolitused on pädevustega seotud, siis võimaldab see õpetajatel hinnata enda töös konkreetseid tegevusi, teadmisi ja oskusi ning planeerida oma edasist koolitusvajadust.

Haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeli rakendamiseks oleme loonud koolituste ja pädevuste veebilehekülje, kus õpetaja saab hinnata oma haridustehnoloogilisi pädevusi, planeerida oma koolitusvajadust või juhtida oma professionaalset arengut. Kõigele eelnevale lisaks saab veebis edaspidi registreerida e-õppe koolituskalendris olevatele koolitustele.

[padevused.jpg] Koolituste ja pädevuste veebi esilehe pilt

Uus koolituste ja pädevuste veeb võetakse kasutusse 2011. aasta sügisel!